Kuidas minu elutoast sai fotostuudio ja lapsepõlve hirmud ületatud.

Mäletan aega lapsepõlves, mil suved olid kuumad ja minu majaesine kolletas võililledest. Nii me istusime sõbrannadega pika rohu sees ja korjasime võililli. Tegime nendest pärjad ja kujutasime ette, et need on printsessikroonid. Meid ei morjendanud see, et pärast olid riided ja ihu võililleplekke täis, mida hiljem tuli elu eest välja nühkida. Ja selleks puhuks sattusid alati selga just valget värvi riided. Meie pärjad olid aga uhked ja üsna professionaalselt tehtud. Vähemalt mulle tundus nii. Tegelikult mina ise neid ei teinud. Proovisin, mis ma proovisin, no ei tulnud välja. Lagunesid lihtsalt ära ja ei jäänud püsima. Ma olin sellepärast kohe päris kurb, sest nagu väiksed lapsed ikka, hakkavad jonnima, kui midagi välja ei tule.

Kui mu sõbranna Ilona palus, et ma tema pildistamiseks talle kauni pärja teeksin, siis tuli mul kohe meelde see õudne võilillepärja saaga lapsepõlves. Vaatamata sellele, lubasin ma talle lahkesti, et üks kena pärg tuleb, ise samal ajal youtube'i videosid läbi käies. Neid tehnikaid on nii palju erinevaid. Hästi palju kasutatakse lilleteipi, aga kuna ma tahtsin teha suurt ja lopsakat pärga, siis selle teibiga mul püsima ei jäänud. Juba tuligi lapsepõlv meelde ja mõtlesin, et nüüd on kõik, pean Ilonale ütlema, et minult sa pärga ei saa. Õnneks aitas mind hädast välja ilutraat. See pani kõik lilled täpselt niimoodi seisma, nagu mina tahtsin.

Kogu fotosessiooni planeerimise koos Gretega, kes tegeleb hobikorras pildistamise ja jumestamisega (miks ainult hobikorras? ma ka ei saa aru). Igatahes, koos Gretega pidasime plaani, et millised värvid ja mis taust ja vastavalt sellele lilled jne. Otsustasime õrnade värvide kasuks ja sellest tulenevalt valisime valge ja heleroosa. Gretel oli väga hea idee kasutada taustana tülli. See tegi kogu õhustiku õrnaks ja ingellikuks.

Pärjas kasutasin ma valget preeriakella - no see on lihtsalt üks väga ilus lill, millega ma enne "poes on ainult roosid ja tulbid" aegu kokku puutunud ei olnud. Heleroosat andis juurde kobarroos ja pärja keskel ilutses esimodellina üks mu lemmikutest - ranunculus. Lisaks oli veel natuke kipslille ja üks valge lill ka, mille nimi mul hetkel meelde ei tule.

Ma ei tahtnud piirduda ainult pärjaga, sellepärast tegin Ilonale lilledest sõrmuse ka. Õnneks mul on kodus igasuguseid kuivatatud asju ja ära kuivanud roos sobis sinna nii hästi. See oli kuivanult võtnud hästi huvitava tooni ja ma ei pidanud muretsema, et äkki ära närtsib, juba oligi närtsinud, aga elegantselt.

Päris kihvt oli mu elutuba fotostuudioks muuta. Grete tuli kohale vähemalt saja kotiga ja seadis üles kõik valgustid ja reflektorid. Tülli saime lakke kinnitatud vana hea MacGyveri-teibiga - kusjuures see oli nii hea, et pärast tõmbas laest pool värvi maha.

Kokkuvõtteks nii palju, et väga tore oli saada osa fotosessiooni korralduslikust poolest. Ma olin nagu Grete assistent, sättisin Ilonat ja andsin ideid, panin kleiti paika ja kammisin vahepeal juukseid.

Allpool mõned pildid sellest päevast. :)