Lumemarja butiik?

Ma ei mäletagi päris täpselt, millal tekkis minus huvi lillede vastu. Igasugused kaunid nipsasjakesed ja lilled ja liblikad, säravad ehted ja kaunid dekoratsioonid on mulle alati meeldinud. Selline suurem inspiratsioon tuli peale vist bakalaureuse viimastel aastatel.

Teate küll ju seda hetke, kui lähed magama, aga magama jääda ei saa, sest peas keerlevad igasugused mõtted. Aina ketrad neid mõtteid ja siis lähed veel rohkem ähmi täis, sest oled nii kaua juba üleval olnud ja saad aru, et järgmiseks tööpäevaks küll välja ei puhka. Kui mõned ketravad enda peas muremõtteid või päevaseid sündmusi (seda teen mina ka), siis minul hakkab enne uinuma jäämist fantaasia lendama. Vahepeal tulevad päris absurdsed ideed ka, mis näivad teostumatutena, aga ometigi oleksid need nii vinged. Näiteks lillekimbud härmatisega, sätendava seebivahuga, mullidega jne jne. Niimoodi kirja pannes tundub endalegi totter, aga minu silme ees on kindel kimp, kindlad lilled ja see härmatis sobib sinna kui valatult.

Pärast magistrantuuri oli mu elus justkui mingi tühimik, ma polnud harjunud elama nii, et koolil polnud minu elus enam kohta. Siis tunduski õige aeg seada oma sammud Eesti Floristikakooli, millest ma täiesti juhuslikult ühe sõbranna käest kuulsin. Floristikakool andis mulle väga palju uusi teadmisi, sest enne olid mul ainult ideed, kuid puudus oskus neid ideesid realiseerida. Tundides käies ja kimpe tehes sain aru, et lisaks käelise oskuse arengule puhkab minu vaim. Ma tunnen, et sellega teen oma hingele pai, fantaasia lendab ja mis kõige parem, sel pole piire.

Kui nimest rääkida, siis ma teadsin kohe, et minu ettevõtmise nimeks saab Flowery. Mida aga aeg edasi, seda rohkem nägin, et suurem osa lilledega seotud ettevõtmistest on tulnud loomulikult sõnast flower - Floreas, Floreana, Fleur, Floreria jne jne. Nii ma siis mõtlesingi, et see võiks olla hoopis midagi eestimaist. Ma arvan, et mingi hetk oli mul valikus vähemalt 100 sõna, iga päev ketrasin ja ketrasin erinevaid variante ja noh, oli selline tunne, et ei suudagi otsustada. Ega ma ei oska täpselt öelda, miks ja kust tuli Lumemarja butiik. Sõna lumemari on minu jaoks mõnusalt karge ja elegantne, üle ühe tähe vokaaliga ja kõlav. Mul on selle sõna suhtes hea tunne ja see ongi peamine.

Ma ei tea veel päris täpselt, kas ja kuidas ma suudan kõik enda veidrad ja teostumatutena näivad ideed ellu viia, kuid selle lehe/blogi abil tahan ma katsetada ja enda arengu sel teekonnal jäädvustada. Hiljem on hea tagasi vaadata ja analüüsida enda läbitud rännakut. Pealegi, elu on liiga lühike tavaliste asjade (loe: kimpude) jaoks ja oma vaimu tuleb toita!

#lilled #kimbud #blogi #areng